Viimastel päevadel

*on olnud aega mõelda, lugeda, lugeda, toimetada, tänada, suhelda, organiseerida...

* ilus on pime aed värvilise õunapuuga, maja punaste lampide rea, tuba põlevate küünaldega

kuusepuul, trepil...

* südantsoojendav oli jõuluõhtu kõigi lähedaste ringis ja helde oli vana kingikott

* hingekosutav oli kalmistulkäik jõuluõhtul enne üheksat õhtul, palju oli autosid, väga väga palju

oli tulesid, aga väga vähe kohtasime inimesi, tuul oli vaikinud, kõik lõhnas kaduviku järele,

kordagi ei tekkinud tunnet, et on jõulud, sootuks tuli hingedepäeva õhtu tunne, süütasime

küünlaid ja jalutasime ka uude poolde, kus tulemeri oli eriti nähtav, kuna seal ei ole veel

suuri puid ja varjavaid põõsaid...

* ühel õhtul hakkas sadama lund ja enne magamaminekut uskusin, et hommikul tervitab mind

valge maa, aga võta näpust, ikka sajab, sajab....millal küll täitub inimeste lume- ja külmaootus

* tore on avada ja lugeda jõulukaarte ja kui andekaid enda kombineeritud pilte tuli e-posti...

* otsin riiulilt Jaan Krossi raamatu, aga ka tema luuletused on imehead...

* kurb on lahkuda just sellisel ajal, kohe meenub mulle Toomas Uba, tema äraminek oli vist

aasta viimasel päeval...

* saabub kokkuvõtete tegemise aeg, kirja on vaja panna nii maailm, Eesti asjad, töö ja kodu...

Jälle...

• on tinahall vesine taevalaotus musta porise maa kohal
• on esimene lumi ära sulanud ja maa ootab teist, kolmandat.....
• on aed riisutud ja roheline muru muutub hommikuti öökülmast krabisevaks
• rüüstavad sügisesed tormid randa, pillutavad paate ning tekitavad hirmu ja ängistust neis, kes talle liiga lähedale liiguvad
• lahkuvad meie seast kas äraelatud elu või haiguse tõttu märgitud
• on paadimehel käed tööd täis
• meenub vanaema ütlus:"Lapseke, karda kevadet ja sügist, siis on ....lõikust!"
• demonstreerib ajakirjandus ja meedia kõige räigemat vägivalda nagu sisendades, tehke järele, kuulsus ja tuntus kuulub tegijaile...
• põlevad akendel küünlad valgustades hingedele koduteed
• on õigluse ja tõejumalannal kaalud rikki läinud ja ülekohtuselt mõõdetakse tasu teenimatule
• toimetavad hirmvaikselt pisikesed mehikesed susside kallal
• jälle on möödas üks juubel, üheksas juba
• jooksevad tuhanded mõtted peas, kuidas oleks võinud mõned asjad teisiti olla
• painab sisetunne, kas jäi rahule vana koolidirektor Aino, endised koolmeistrid, vilistlased...., kas nad said ettekujutuse, milline on momendil meie kooli õpetaja ja õpilane jne. jne.

Miks? Miks? Miks?

- pani keegi vastutustundetu oma prügikoti äravisatud riietega staadioni 100 meetri raja lõppu? See isik peab olema äärmiselt jultunud. See isik ei saa olle eramajast, vaid mingist suurest ühismajast staadioni lähedal. See isik ei saa olla laps ega mees, vaid naine, mida ma oletan, mis on eriti jõle, sest naine peab oma kodukohta hoidma puhtana oma laste ja lastelaste jaoks. See tegu teeb mind kurvaks ja kurjaks. Sina, kes selle teoga maha said, korista see rämps ja pane oma maja prügikasti!

- visatakse maha paberrätikuid, kõikvõimalikku rämpsu ja marssitakse ükskõikselt edasi?

- on vastutulevad inimesed nii tõsised, tõrjuvad, maskitaolisest näost ei paista kübetki heasoovlikkust ja äratundmisrõõmu, paberõhukese ametnikuhingega näost tuleb hommikuti vaevuaimatav mokaotsast kukkuv tere nagu almus kerjajale?

- on suurema osa laste silmad nii tühjad, kalajad, ei mingit huvi ega emotsiooni, ei mingit impulssi oma ajule, et seda arendada ja uute teadmiste hulka laiendada?

- on noore inimese kehale omane mingi sültjas venimine, längus õlad, lohisevad sammud, lõtv ja kõikuv olek, ebaselge kõnepomin, jne.?

- on kommentaaride sõnumi eesmärgiks õelutsemine, maha tegemine, vanade "luukerede" välja toomine, parastamine jne. jne.? (ainsa positiivse elamuse sain lugedes H.Sallo vastuseid Kaljo Kiisa kohta ning selle artikli k0mmentaare) Ei ole headus ja inimlikkus järelikult maailmast veel (!) kadunud!

Lihtne oleks elada, silmaklapid ees, kõrvad tropitud, meeled suletud, tajud tuimestatud, aga kui ei ole nii, siis võid igal hetkel saada šoki ükskõiksusest, ülbusest, rumalusest..... Maailmaparandajana tuleks hakata samariitlaseks...

Lehesadu, lehesadu, kuhu suvi kadus?

Sügisene maailmaavastaja

Sügisesed maasikmarjad

Sügisene taevamuster

Sügisene ehitus

Sügisesed sünnipäevalised

Sügisese sünnipäevalise lilled

Sügisene aed ja sügislilled

Sügisene kodutee

Sügisene koolitee

Sügispäikses klass ja kool

Sportlik õde

Ei oleks kunagi uskunud, et sõts, kes õppis rattaga sõitmise selgeks alles 6. või 7.klassis, ja ratta mõne päevaga kaheksaks sõitis, on maailmas oma vanuseklassis kuulis ja kettas 9., odas 6., vasaras 16. ja raskuse viievõistluses koguni 3. Selle informatsiooni leidsin mingist inglisekeelsest maailma edetabelist. 4.-15.septembris võistles ta Ricciones. Ka selle lehe leidsin lõpuks üles - www.riccione.wma2007.0rg Naljakas oli pusida - risultati -= tulemused, donne= naised jne. Kohutav palavus, ligi kahetunnine sõit hotellist võistluspaika, lahtised bussid tõid tugeva nohu ja halva enesetunde, aga vaatamata sellele, et tervis ei lubanud ühe ala finaali asuda, on lõpptulemus super! Ise nii tagasihoidlik, ah, mis see ikka on. Oleme ta üle õnnelikud. Kõike, mida ta teeb, teeb põhjalikult ja allahindlust tegemata. Naljakas, ise neljakordne vanaema, aga hing ja tahtejõud on imetlusväärsed. Elame veel!!!!

Avalöök uude õppeaastasse

Suvevaheaeg on möödas!

Augustikuu viimasel päeval tulid külla lapselapsed, kellega rääkisime, mida nad viimasel nädalal olid teinud, algavast koolist, nende sõpradest ja paljust muust. Matthias on ikka nagu lillelaps, optimistlik, lõbus ja täiesti muretu. Pean tunnistama, et aga vanem on selle suvega täiesti muutunud, st. täiskasvanulikumaks, kelle sõpruskond on tohutult laienenud. Pubekaea mured ja rõõmud on ta täiesti segi pööranud. Julgustükid, mida nad sõpradega teinud on, on ikka hirmutavad: vanad tootmishooned, müüridel (?) kondamised, autodega kihutamised. Paneb imestama tema arutlemisoskus ja igale asjale loogilise põhjenduse leidmine või vastuküsimuse esitamine. Egas midagi, rääkisime ja rääkisime ja tõesti need noored ei tunneta mingeid ohte, ei näe oma teguviisist tulenevaid tagajärgi jms. Hindan tema avatust, et ta ise tuleb ja tahab arutada, küsib nõu ja jõuab siis ise selgusele. (Loodan, et teeb õiged valikud?!)

1.sept. varahommikul helistas algkooliaegne pinginaaber Ene ja õnnitles tarkusepäeva puhul! Aitäh! See vast oli üllatus. Jätsin ütlemata, et 1.sept. oli kodus laual kook, lilled ja muud head ning paremat. Aktus oli kena, võib olla läks pikaks, sest saal hakkas kahisema ja lapsed väsisid lihtsalt ära. (Idee iseenesest oli hea, aga tempo, tempo... ja kuuldavus) . Üheksas klass oli mõnus - nad olid tõesti tegijad. Hoolekogu esimehe sõnavõtt ja kingitus olid aktuse parimad pärlid.

Õpetajad jätkasid piduliku söömaajaga 15.maantee söögikohas. Telefonis olid tervitused Lindalt, Helgilt, Paulilt, nimekaimult. Õhtul tulid veel külalised ja jälle istusime lauas.

Aga kõige kenam oli see, et ILM OLI ILUS - PÄIKE PAISTIS ja sügis tundus nii kaugel olevat, kuigi tuuleiilil olid ahned külmad hambad.

Suvekuu viimased päevad

Aias õitsevad kirevad sügislilled, poolmädanenud õunad kukuvad plärtsti! maha, astelpaju oranžid marjakobarad paisuvad mahlast, kiik nukrutseb kiikujate järele, basseiniveel ujuvad kollased ploomipuulehed, mutimullahunnikud turritavad teravikke maast, kurgilehed kolletuvad ja tomatilehed samuti. Kõik märgid näitavad, et lustlik ja kuum suvi ulatab teatepulga jahedale ja tujukale sügisele.

Sügislilli aiast

Klassituba on valmis, lauad parandatud, uue riide ja suurema klaasiga kaetud ning liistudega raamitud, lauajalad värvitud; kolmekümneaastaseks saavad toolid laudade taga; uue riidega stend kalendriga seinal; mööblilauaga seinad ja põrand pestud; õpikud üle loetud; inglise keele asjad ära antud ja likvideeritud; .... (kõik remonditööd tegi Kalju)

Õppenõukogu on möödas ja esimesed juhised antud. Ka esimene sünnipäev on peetud (Pille oma). Aga ilm on pagana jahe ja iga pilveräbal tilgutab vett. Koolimajja imbub jahedus, sest suvesoojad seinad on jahtunud. Harjumatu on see kohanemine nii muutunud ilmaga, aga ellujäämiseks on see eluliselt vajalik.