Jälle...
- on tinahall vesine taevalaotus musta porise maa kohal
- on esimene lumi ära sulanud ja maa ootab teist, kolmandat.....
- on aed riisutud ja roheline muru muutub hommikuti öökülmast krabisevaks
- rüüstavad sügisesed tormid randa, pillutavad paate ning tekitavad hirmu ja ängistust neis, kes talle liiga lähedale liiguvad
- lahkuvad meie seast kas äraelatud elu või haiguse tõttu märgitud
- on paadimehel käed tööd täis
- meenub vanaema ütlus:"Lapseke, karda kevadet ja sügist, siis on ....lõikust!"
- demonstreerib ajakirjandus ja meedia kõige räigemat vägivalda nagu sisendades, tehke järele, kuulsus ja tuntus kuulub tegijaile...
- põlevad akendel küünlad valgustades hingedele koduteed
- on õigluse ja tõejumalannal kaalud rikki läinud ja ülekohtuselt mõõdetakse tasu teenimatule
- toimetavad hirmvaikselt pisikesed mehikesed susside kallal
- jälle on möödas üks juubel, üheksas juba
- jooksevad tuhanded mõtted peas, kuidas oleks võinud mõned asjad teisiti olla
- painab sisetunne, kas jäi rahule vana koolidirektor Aino, endised koolmeistrid, vilistlased...., kas nad said ettekujutuse, milline on momendil meie kooli õpetaja ja õpilane jne. jne.

0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home