Suvekuu viimased päevad

Aias õitsevad kirevad sügislilled, poolmädanenud õunad kukuvad plärtsti! maha, astelpaju oranžid marjakobarad paisuvad mahlast, kiik nukrutseb kiikujate järele, basseiniveel ujuvad kollased ploomipuulehed, mutimullahunnikud turritavad teravikke maast, kurgilehed kolletuvad ja tomatilehed samuti. Kõik märgid näitavad, et lustlik ja kuum suvi ulatab teatepulga jahedale ja tujukale sügisele.

Sügislilli aiast

Klassituba on valmis, lauad parandatud, uue riide ja suurema klaasiga kaetud ning liistudega raamitud, lauajalad värvitud; kolmekümneaastaseks saavad toolid laudade taga; uue riidega stend kalendriga seinal; mööblilauaga seinad ja põrand pestud; õpikud üle loetud; inglise keele asjad ära antud ja likvideeritud; .... (kõik remonditööd tegi Kalju)

Õppenõukogu on möödas ja esimesed juhised antud. Ka esimene sünnipäev on peetud (Pille oma). Aga ilm on pagana jahe ja iga pilveräbal tilgutab vett. Koolimajja imbub jahedus, sest suvesoojad seinad on jahtunud. Harjumatu on see kohanemine nii muutunud ilmaga, aga ellujäämiseks on see eluliselt vajalik.

Kodualevik piltides

Valtu kool

Valtu Vein AS

Sellest pidi saama teenindusmaja...? Üks esimesi erapoode ( Mõned aastad tagasi oli Kaereperes 3 poodi!!!)

Valtu Spordimaja eestvaade (pildistatud vihmasel õhtupoolikul)

Valtu Spordimaja tagantvaade

Tööstushoone (mida seal tehakse?)

Aleviku katlamaja

Tee Kummast Kaereperre (kolhoosiaja monstrumid)

Üle põllu paistab Kumma sigala (meie haisukott)

Valtu Rehvikeskus

Kunagine masinakeskuse valvurimaja

Kunagine majandi bensiinijaam

Kunagine majandi masinakeskus

Kunagine kaalumaja

Tundub peremeheta hoonena olevat? Silt kõneleb enda eest

Siin tehakse puust...?

Ahtima OÜ

Kaerepere Aiand OÜ (puu- ja köögivilja hulgimüük)

Kunagised küttetorude hoidjate jäänusedKaerepere vana aiand

Teeviit aleviku keskel

Kaerepere bussipeatus

Kaerepere alajaam

Kaerepere lasteaed

Valtu Projekt OÜ

Valtu Rahvaraamatukogu

Kaerepere postipunkt

Mängudeväljak (noorte kogunemiskoht)Kaerepere Karmani kauplus
Mälestuskivi Tenno Teetsile

Purskkaev aleviku keskel

Ridaelamu

"Kolhoosimaja" ( rahva kõnepruugis, kuna kolhoosi ehitusbrigaad selle ehitas)

"KEK-i" maja ( ehitas KEK)

"Mõttetuse" risttee

Staadion

Külakiik seltsimaja juures

Valtu Seltsimaja (klubi, rahvamaja)

Külalisterohke nädal

Sel nädalal olin ametlikult koolis tööl. Vastu võttis suur avar vestibüül uute nagidega. Kena oli. Hakkasin usinalt kroonikat kirjutama ja siis tulid Valve, Ilme ja Ene ning informeerisid "väsinud" sõpradest mänguväljaku tribüünidel. Läksime vaatama: Mikk, Oliver, Ats ja Martin magasid magusat und, mille rikkus äkitselt kohale tulnud politsei. Tundus, et ega midagi nende vendadega ei tehtudki, kadusid sealt pärast väikest vestlust nelja tuule poole.

Iga jumala päev töötasid majas tuletõrjealarmi panijad, kelle tööga ülemused rahule ei jäänud ja nii nokitsesid nad kogu aeg majas ja omakorda kontrollid kontrollisid nende tööd. Ka Pihlap Jaan vahetas välja kraanikausse ja torusid. Võtsin kooli vastu kolm last I klassi.

Miks täiskasvanud inimesed ei pea oma lubadust? - Klaasid tulevad neljapäeval, ei nad tule ühti, tulevad reedel, ei tule... ja ei tule ka muud, mida ikka ja jälle küsid. Naljaks , on ju!?

Aga siis tuli tore üllatus - Triin Pärgma. Küll tahaksin näha, mis temast saab? Nüüd tuli ta Kreekast, muljeid palju, õpib prantsuse keelt juba teist aastat, käib filosoofia loengutel jms. Väga hästi lõpetas 9.kl. ja jätkab õppimist Pärnu Sütevaka G-s. Samuti tunneb ta huvi uurimistöö jätkamise kohta. Kaugem nägemus oma tulevikust on Triinul õppima asumine Sorbonne`i Ülikoolis. Edu talle.

Siis tulid Heino Laiapea ja Toomas Massov, kellega jutt ei tahtnud lõppeda. Poisid tulid välja väga vahva ideega, vaatame, kas see realiseerub.

Ja siis tulid Ferrise vanavanaema, vanaisa ja kasuvanaema Püssist ja muidugi poegade pered. Hea, et nende tulek sattus erinevatele päevadele.

Hommikupoolsetel päevadel lammutas Kalju vanu pinke klassis, parandas neid ja pani ümber uue riide. Käisime ostmas liiste, lakki, värvi, kruvisid, riiet jne.

Viimasena tuli pinginaabri abikaasa Jüri, kellega käisime vaatamas Estonia tehisjärve, mis on armetus olukorras, kusagil ei näe inimkäe abi. Järv kasvab kinni.

Saime jälle kokku

1959.a. lõpetas Raikküla 7-kl. Kooli 15 õpilast. Kuus neist on meie seast lahkunud. Need on Eha Uuetalu, Viivi Ränkel, Laine Salasoo, Aarne Mätas, Aadu Kitsapea ja Ants Pärdi ning muidugi meie tollane klassijuhataja Harald Miidla. Oleme regulaarselt kohtunud viimastel aastatel, vahel on meid rohkem, vahel vähem. Külastasime oma kunagist koolimaja, imetlesime suursugust paekivist hoonet, kus õppis tollal 140-150 õpilast, jalutasime kooliaias ja staadionil ning otsisime tuttavaid objekte nagu kelder, teatud õunapuud ja põõsad. Maja oli saanud uued aknad ja valvekaamerad vaatasid meid hoiatavalt. Tuli nentida, et oli tunda meesdirektori puudumist - majandusõuel turritasid suured pikad palgid, mis olid olnud sellel kohal arvatavasti juba ammust aega.
Tavaliselt koguneme Helle juures ja maiustame lambalihaga ning arutame järgnevat tegevuskava. Võtsime söögi- ja joogipoolist Raplast kaasa ning sõitsime Valtusse minu juurde. Seejärel läksime külla Enele ja punkti panime Riina juures. Muide Riina abiellus nädal tagasi teistkordselt, olles elanud oma elukaaslasega koos 27 aastat! Oli põhjust õnnitleda nii teda kui Ülo.

Siin on nüüd pildid neist, puudub Ene ja pildistaja Taimi. Saame kokku taas aastal 2008.a.

Ida-Virumaal

Ööl vastu viimast juulikuu päeva sasis Eestimaad tugev torm ja vihm. Hommik oli väga nutune, taevas tinahall, kõikjal mahakukkunud oksad ja lehed, teel suured veelombid. Aga õpetajad on tehtud erilisest puust - punktitäpsusega kohal, mõni hing ainult puudu ja suur mugav buss väsimatu giidiga alustaski varahommikul teed ida poole.

Tore oli kohata oma endisi õpetajaid ja meenutada naljakaid juhtumeid ja pärida praeguse elu-olu üle.

Siin nad kõik ongi.

Esimene pikem peatus oli Letipea graniitrahnu juures, milleni kuiva jalaga me ei saanudki.

Kalvi mõis

Siin oli võimalik tutvuda hoone sisemise interjööriga, jalutada pargis, imetleda rooside alleed, kujusid, lehtlat.

Saka mõisahoone ja sügav sälkorg, mis on rajatud kõrgesse paekaldasse. Julgemad ronisid vaatetorni ja imetlesid vaadet merele.

Valaste joast andis tunnistust mitmevärviline kõrge astang,

mida mööda nirises alla armetu veenire. Igaüks meist teab, et

veerohkel ajal on pilt hoopis midagi muud. Trepikäsipuu külge

olid kõikjale pandud abiellujate poolt nimelised tabalukud usku-

misega, et siis peab abielu igavesti vastu. Siin külastasime söö-

gikohta ja kinnitasime keha.

Kõige põhjalikum oli Oru-Toila pargi külastamine.

Suursugune Suursugune on pargi pärnaallee. Sellise puude tüve vormi on põhjustanud nende vigastamine ja tulemus on selline...

Park on tohutu suur - üle 100 ha ja liigirikas. Siia on rajatud kena lauluväljak, puhkekohad, vennaskalmistul puhkavad Narva lähistel ja Sinimägedes langenud u. 455 sakslast ja 600 eestlast. Pargis on ohvrikivi, purskkaevud, Toila Gümnaasium jne.

Kunagisest suletud Sillamäe linnast on saanud puhas ja kaunis linn.

Ida-Virumaal on toimunud Eestimaa ajaloo verisemad lahingud nii Vabadussõjas kui Teises maailmasõjas. Külastasime Vaivara vallas asuvaid Sinimägesid ja langenutele püstitatud mälestusmärke.

Kogu sõidu vältel andis giid meile teavet paikadest ja seal elanud inimestest. Sekka pikkis ka naljakaid juhtumeid. Oli võimalik vaadata kaarte, plaane, infoteatmikke ja raamatuid.

Hüvasti, tuhamägede, kõrge pankranniku ja huvitava ajalooga Eestimaa osa.

Ilus oled, isamaa!!!