Avalöök uude õppeaastasse

Suvevaheaeg on möödas!

Augustikuu viimasel päeval tulid külla lapselapsed, kellega rääkisime, mida nad viimasel nädalal olid teinud, algavast koolist, nende sõpradest ja paljust muust. Matthias on ikka nagu lillelaps, optimistlik, lõbus ja täiesti muretu. Pean tunnistama, et aga vanem on selle suvega täiesti muutunud, st. täiskasvanulikumaks, kelle sõpruskond on tohutult laienenud. Pubekaea mured ja rõõmud on ta täiesti segi pööranud. Julgustükid, mida nad sõpradega teinud on, on ikka hirmutavad: vanad tootmishooned, müüridel (?) kondamised, autodega kihutamised. Paneb imestama tema arutlemisoskus ja igale asjale loogilise põhjenduse leidmine või vastuküsimuse esitamine. Egas midagi, rääkisime ja rääkisime ja tõesti need noored ei tunneta mingeid ohte, ei näe oma teguviisist tulenevaid tagajärgi jms. Hindan tema avatust, et ta ise tuleb ja tahab arutada, küsib nõu ja jõuab siis ise selgusele. (Loodan, et teeb õiged valikud?!)

1.sept. varahommikul helistas algkooliaegne pinginaaber Ene ja õnnitles tarkusepäeva puhul! Aitäh! See vast oli üllatus. Jätsin ütlemata, et 1.sept. oli kodus laual kook, lilled ja muud head ning paremat. Aktus oli kena, võib olla läks pikaks, sest saal hakkas kahisema ja lapsed väsisid lihtsalt ära. (Idee iseenesest oli hea, aga tempo, tempo... ja kuuldavus) . Üheksas klass oli mõnus - nad olid tõesti tegijad. Hoolekogu esimehe sõnavõtt ja kingitus olid aktuse parimad pärlid.

Õpetajad jätkasid piduliku söömaajaga 15.maantee söögikohas. Telefonis olid tervitused Lindalt, Helgilt, Paulilt, nimekaimult. Õhtul tulid veel külalised ja jälle istusime lauas.

Aga kõige kenam oli see, et ILM OLI ILUS - PÄIKE PAISTIS ja sügis tundus nii kaugel olevat, kuigi tuuleiilil olid ahned külmad hambad.